top of page
Search

Kuidas saada trennilainele, mis püsiks?

Sinu ümber on palju erinevaid võimalusi: jõusaal, rühmatrennid, metsajooks, videotreeningud jne. Kuid vaevalt jõuad midagi uut proovida, kui juba jälle oled käpuli. Kas asi on sinu olematus tahtejõus? EI OLE!


80% uue aasta lubadustest(jõusaali näitel) kukub ära juba kuuendaks nädalaks. Lihtne arvutus ütleb, et ainult 20% jäävad + muidugi need jõusaali hundid, kes võimalusel oma teki ja padjaga seal elaksid. Probleem ei ole mitte tahtejõu puudumises vaid harjumuse mitte tekkimises. Selleks, et uut harjumust omaks võtta, olgu ta siis hea või halb, on vaja mõista, kuidas harjumused tekivad?


80% uue aasta lubadustest(jõusaali näitel) kukub ära juba kuuendaks nädalaks. Lihtne arvutus ütleb, et ainult 20% jäävad.

Kas mäletad seda päeva, kui tegid omale Facebooki konto? Võibolla jaurasid mitu aastat stiilis “mina Facebooki ei tee”, enne kui end meie hulka siiski pressisid. Ja nüüd oled sa ikkagi siin, ikka veel? Ja kas mäletad neid esimesi FB punaseid täpikesi, mis sinu nime juures koheselt vilkuma hakkasid ja siiani vilguvad? Võibolla said ka selle postituse kohta ühe punase täpi? Kas arvad, et need punased täpikesed on juhuslikult punased? Oled sa kunagi mõelnud, miks Facebooki märguanded on just punased, mitte näiteks hallid? Aga sellepärast, et punane on kõige manipuleerivam värv ja kõigutab sinu dopamiini(naudinguid) ja serotoniini(õnnehormoone) rohkem kui ükski teine värv. Kuni Facebook ja Instagram eksisteerivad, jäävad märguanded alati punasteks. Ja kas teadsid, mis ametit peab Mark Zuckerbergi ema? Mark'i ema on psühhitaater. Ning nüüd oleme sina ja mina ühed mutrid rohkem kui miljardist Facebooki sõltlasest, kes otsivad kiiret naudingut ja püüame vältida tegevusi, mis on vaevalised.


Kas mäletad oma esimest tutvust alkoholiga? Enamustel on see kõige esimene tutvus pigem ebameeldiv, kuid vähese aja möödudes õppisime me tipsutama ja nende jookide mõju kontrollima. Kahjuks küll mitte kõik. Me ei sünni siia ilma alkohoolikutena ja kuigi meis võib olla sõltuvusgeen, kasvame alkohoolikuteks siiski aja jooksul ja enamasti hakkab see sõltuvus progresseeruma hetkel, mil teeme tutvust alkoholiga ehk puberteedieas. Täna veedame aega sõpradega ja leevendame oma igavust alkoholiga ning vahest teeme seda lausa üksi – suhteliselt kiire lahendus, et tunda oma peas vähemalt sellel hetkel seda mõnusat suminat ja eufooriat. Hinnanguliselt on maailmas 5,4 % alkohoolikuid ehk 351 miljonit inimest(USA rahvaarv 325 miljonit). Kes meist on täna sõltlane, teab ausa inimesena ilmselt seda ise kõige paremini.


Kuhu sa lähed, kui sul on vaja kiirelt informatsiooni leida? Kummast sa täna rohkem sõltuvuses oled, kas riiulil tolmu koguvatest ENE-dest, mis täna sobivad pigem külmrelvadeks, või oma telefonist avatavast Google otsingust? Arvad, et sa pole Googlest sõltuv? Pane korraks telefon kõrvale ja ütle, kui kaua suudab inimene elada ilma veeta? Sa ei oska öelda? Aga mine otsi ENEst :)


Arvad, et sa pole Googlest sõltuv? Pane korraks telefon kõrvale ja ütle, kui kaua suudab inimene elada ilma veeta?

Inimestena vajame naudinguid, näiteks dopamiini kõigutamine ajus läbi Facebooki punaste täpikeste või serotoniini mõjutamine läbi alkoholi tarvitamise. Ning vihkame toiminguid, mis on rasked ja armastame tegevusi, mis on lihtsad – tolmuste ENE-de lappamise asemele silitame oma telefonist Googlet ja trennis higistamise asemel veedame pidevalt midagi näksides aega teleka ees diivanil. Nende näidete põhjal on lihtsam mõista, miks me teatud asjadest kergemini sõltuvusse sattume – need on lihtsad ja pakuvad naudinguid.

Aga kuidas siis ikkagi saada trennilainele nagu väga paljud, kellel trennitegemise harjumus sees? Endise ahelsuitsetaja ja alkoholi liigtarbijana ning tänase ultrajooksu harrastajana, oskan sulle veidi pajatada.


Nagu eelpool mainisin, siis otsime oma ellu naudinguid, kuid eelistame seejuures naudinguid, mis tulevad lihtsamini. Sõltuvusgeen on kõigil olemas, see lihtsalt avaldub erinevatel inimestel erinevalt: kohvi, suits, šokolaad, koogid, krõpsud, Coca, vein, õlu, narkootikumid, Facebook, Instagram, internet, videomängud, kasiino jne. Need on sõltuvused, mida võiks liigitada pigem kergesti omandatavate hulka, sest nad pakuvad üpris kiiresti naudingut, mida tahaks ikka ja jälle korrata.


Meie aju on aga üks veider tegelane ja selleks, et talle natuke keerulisemaid harjumusi sisse kodeerida, nõuab see meilt mõnevõrra rohkem aega ja vaeva. Kõlab loogiliselt, kuid selleks, et selle pikema ajaga toime tulla ja uuesti käpuli ei kukuks, vajame appi vähemalt ühte korralikku stiimulit või raputust.

Paljud mehed ja naised, kes täna trennilainel on, ei olnud seda varem põrmugi, kuid kuidagi nad sinna lainele siiski said. Kui sa oled väga lühike mees ja sul on naiste hulgas vähem lööki, ostad omale vinge auto, et oma kasvu kompenseerida, või hakkad muskleid pumpama ja saad Eesti tuntuimaks kulturistiks ja käid kõikvõimalikes telesaadetes, seniks kuni kogu rahval sinust oksendamiseni. Või kui naisena oled otsustanud hakata tegelema bikiinifitnessiga, sest sinu eelmine elukaaslane sõimas sind paksuks ja nüüd on sul vaja talle koht kätte näidata. Stiimuliks võivad olla ka enda nigel enesetunne ja nõrk tervis. Ning raputusteks lähedase ootamatu surm, mis võis olla tingitud tema vähesest liikumisest ja nõrgast tervisest.


Kui suudame enda jaoks need stiimulid ja raputused avastada, saame neid appi võttes kauem motiveerituna püsida ja mida rohkem me uut tegevust kordame, seda paremini see harjumus meile kinnistub. Isiklikust kogemusest saan öelda, et ultrajooksuga tegelema hakkamise juures oli raputuseks suhte purunemine ning stiimuliks oli registreerimine maailma raskeimale kõrbemaratonile, milleks oli hullu moodi vaja end ette valmistada. Aga raputused ja stiimulid ei pea alati olema dramaatilised. Siimuliks võib võtta ka näiteks selle, et soovid olla terve ja tugev ema oma lastele.


Tuleb mõista, et mida rohkem sa oma tegevust kordad, seda kiiremini muutud sa oma harjumusele lojaalseks. Pole palju naisi, kes pärast mõnusat trenni ütlevad, et jube halb trenn oli ja homsest jätkan diivanil vegeteerimist. Hopa's on palju naisi, kes püsivad trennilainel, kuid kindlasti pole nad lainel alati olnud. Ka nemad on eelnevalt üles leidnud oma stiimuli ja raputuse, millega oma harjumuse kasvatamise protsessis läbi pidevate kordamiste sisse kodeerivad. Mõnel võib trennilainele saamine võtta aega mitu nädalat, mõnel veidi rohkem, kuid sa jõuad sinna, kui sa mõistad harjumuse omandamise protsessi ja kordamist. Ning kui sa oled kord trennilainele saanud, ei pea sa enam mõtlema, kas teha täna trenni või mitte, sa lihtsalt teed.



Hopa's on palju naisi, kes püsivad trennilainel, kuid kindlasti pole nad lainel alati olnud. Ka nemad on eelnevalt üles leidnud oma stiimuli ja raputuse, millega oma harjumuse kasvatamise protsessis läbi pidevate kordamiste sisse kodeerivad.

Lõpetuseks uks lisanõuanne: Me kõik alustame uusi plaane ja ideid suure innuga, kuid üsna lühikese aja möödudes kaotame motivatsiooni ning leiame 100 vabandust ja õigustust seda tegevust enam mitte teha.

Panegi ennast valmis selleks, et kui midagi alustad, siis üpris kindlalt kaotad sa mõne aja pärast motivatsiooni, kuid kui seda mõõnaperioodi omale tunnistad ja sellest aru saad ning sellel perioodil veidi rohkem pingutad, järgneb sellele uus tõus, mis jääb püsima.


Taavi Sumberg

Hopa TV

269 views0 comments

Recent Posts

See All

Comments


bottom of page