Miks ma üle söön
Kas tuleb tuttav ette – otsustad, et aitab küll, homme hakkan dieeti pidama. Mõtled, et toitud edaspidi ainult tervislikult, hakkad tegema trenni ning üleüldiselt võtad end käsile. Plaan paigas ja motivatsioon laes. Siis mõtled, et ok, kuna homsest algab „uus“ elu, siis täna on viimane võimalus veel patustada ning süüa kõiki neid toite, mida alates homsest enam ei tohi. Mõeldud tehtud ning sead sammud poe poole, kust mõne aja pärast hea ja paremaga naased. See kõik loomulikult leiab tee ka kõhtu.
Saabub uue päeva hommik ja alustad oma dieediga. Hommik läheb ilusti, teed häid valikuid ja oled enda üle uhke. Jõuab kätte lõuna ning suure tõenäosusega suudad ka siin ahvatlusi vältida. Päev läheb edasi, oled tööpäevast väsinud, kõikidest toimetustest kerges stressis ning jõudes poodi õhtusööki ostma märkad otseloomulikult neid asju, mida nüüd süüa ei tohi. Alusta endaga sisemist dialoogi, kas murda oma lubadus hakata dieeti pidama ning põhjendad väga veenvalt ära, miks just see kook, komm vms vajalik on või jääd endale kindlaks ja lähed koju tervislike valikutega.
Kui eelnev jutt vähegi tuttav on, siis suure tõenäosusega Su murdumise punkt tuleb nädala jooksul, kus satub toidulauale midagi nö keelatud nimekirjast. Oled endas pettunud ja mõtled, et kui juba läks kõik valesti, siis pole enam mõtet ennast piirata. Lubad, et homsest hakkad korralikuks ning täna lubad endale kõike mida hing ihaldab, suurtes kogustes ja ülesöömisega. Ring ongi täis.
Miks see ikkagi kõik nii juhtub?
Kui hakkame dieeti pidama, siis võtame seda kui piirangut, keelame endale mingiks ajaperioodiks teatud asjad. Sellised keelud hakkavad aga Sulle vastu töötama. Kui ütled endale, et seda ma ei tohi enam mitte kunagi süüa, tekib vastupidine reaktsioon ja Sa ei suuda enam millestki muust mõelda kui sellest, kui väga sa just seda asja tahaksid. Sa oled nii fokuseeritud asjadele, mida ei tohi ja korrutad endale seda mõtetes. Aga millele iganes Sa sead fookuse, seda hakkad ka enda ümber nägema ja juhtubki nii, et just siis kui oled otsustanud millestki kindlasti loobuda näed seda iga nurga peal. Tee katse. Loe kokku, mitut punast asja enda ümber praegu näed? Tee palun paus ja vaata ringi.
Nii, mitu sinist asja oli? Jah, sinist. Suure tõenäosusega Sa ei märganud neid, sest olid fokuseeritud punaste asjade otsimisele ja mõtlesid nendele. Sama juhtub ka endale keelde seades. Korrutad peas, et ei tohi pizzat süüa, aga samas mõtetega, oma fookusega oled koguaeg pizza juures ja ei näegi muid valikuid.
Sellest kõigest tekib lõpuks trots ning hakkad endale õigustama, miks Sa ei pea ennast nii piirama. Lõpuks seisadki koogi või pizza leti ees ning ei leia enam põhjuseid ei ütlemiseks. See kõik on jällegi seotud kognitiivse dissonantsiga ( tunnetusliku ebakõlaga ), mis tekibki siis, kui su tegevus ja uskumus ei lähe kokku ning see on ajule väga ebamugav. Et sellest välja tulla, pead endale ära õigustama, miks just seda tegevust teed või lõpetama ära tegevuse ja püsima oma uskumuste juures. Sa ei saa teha midagi, mis on vastuolus Sinuga.
Näiteks, kui proovid langetada kaalu ning avastad end poes kommileti taga kommis ostmas, siis sisimas tead, et see pole õige, aga Sa ei saa teha ka midagi, mis on vastuolus Su uskumustega ehk ennem kui ostu teed põhjendad endale väga veenvalt ära, miks see just õige tegu on. On see põhjendus siis, et see natukene ei mõjuta kaalulangust või oled selle ära teeninud ja võid seda endale lubada või kuna täna juba niikuinii olen eksinud, siis alustad homme uuesti ja korralikult ning enam kunagi ei eksi. Igal juhul pead oma uskumusi muutma nii, et need läheksid kooskõlla Su tegevusega.
Ja lõpuks tuleb mängu tahtejõud. Tahtejõud on piiratud väärtus. Kui oleme väsinud, stressis, emotsionaalsed, on väga keeruline ahvatlustele vastu seista. Oled seda kindlasti ka ise kogenud. Selle osas on tahtejõud nagu muskel, mis pidevast kasutamisest väsib. See on ka põhjus, miks hommikul ärgates on meil kordades lihtsam teha häid valikuid kui õhtul. Õhtuks oleme oma tahtejõu varud ära kasutanud ning heade valikute tegemine nõuab kordades suuremat pingutust. Hea uudis on, et tahtejõudu on võimalik treenida.
Kuidas sellest ringist välja tulla?
Kõigepealt loobu kasutamast sõna dieet ning harjuta ennast mõttega, et tervislik toitumine ja liikumine on elustiil. Alusta sellest, et pane paika, MIKS sa tahad teistsuguseid valikuid tegema hakata. Miks see üldse oluline Sulle on. Sa ei pea endale midagi keelama, lihtsalt tegema iga päev natukene paremaid valikuid. Mitte ükski toit ei ole üdini hea või halb, kõike võib endale lubada, aga mõistlikus koguses. Kui keskendud ja sead fookuse hoopis sellele, millised on head valikud, mis toetavad Su eesmärke ning võtad teadmiseks, et tegelikult võid lubada endale kõike kui tahad, siis paned tähele, et märksa lihtsam on ahvatlustest mööda kõndida. Tead, et midagi ei ole lõpuni keelatud ja ei pea kohe tormama kõike kokku ostma. Stressi on poole vähem ja oled ise rõõmsam. Kui oled rõõmsam, siis on ka tahtejõud tugevam ning märkamatult satuvadki Su toidulauale paremad valikud. Kaovad ära „ma homme hakkan tubliks ja täna luban endale kõike“ söögirallid ja juba see aitab palju kaasa kaalulangusele.
Alusta oma toitumisharjumuste muutmist tasapisi. Kõik lubadused teemal, et homsest hakkan tubliks, üldjuhul ei tööta, sest korraga on vaja siis palju muuta. Kasutad oma tahtejõu varud kiirest ära ning suurest plaanist uut elu elama hakata ei tule midagi välja. Alusta väikestest muudatustest ja proovi leida oma halbadele harjumustele parem alternatiiv. See nõuab natuke mõtlemist ja planeerimist, aga lõppkokkuvõttes on seda väärt. Näiteks kui tead, et Sul on harjumus stressis olles või igavust tundes haarata toidu järgi, et lohutust saada ja ennast paremini tunda, siis mõtle, kuidas saaksid seda harjumust asendada millegi muuga, mis sama moodi mõjuks. Kas jalutuskäik, tass teed, hea muusika või raamat teeksid tuju paremaks? Abi on ka sellest kui hoiad kodus ainult tervislikke snäkke, siis nõrkuse hetkedel on vähemalt kalorid kontrolli all.
Proovi analüüsida, miks midagi jõuab Su poekotti või toidulauale. Olgem ausad, enamik meist võiks pidada loenguid teemal, mis on tervislik toitumine ehk me teame, mis on hea, aga see ei kajastu alati meie valikutest. Abi on, kui planeerid toidukorrad pikemalt ette arvestades enda ja oma pere päevakava ning tood mitme päeva toidu poest ära. Kui tead, et kodus on midagi valmis ootamas, siis ei haara sa nii lihtsasti esimese kiirtoidu järele.
Kõige olulisem, me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Ära tõsta toitu pjedestaalile ning ära lase sellel pidevalt oma mõtteid kontrollida. Naudi elu, keskendud kõigele mis on tore ja vahva su ümber. Vaata peeglisse ja ole õnnelik iseendaga, Su kaalunumber ei määra mitte kunagi ära Su väärtust ega seda, kui äge inimene oled. Tea, mis on hea Su jaoks ning püüa iga päev teha natukene paremaid valikuid. Need väiksed muudatused kuhjuvad ja toovad lõpuks pikaajaliselt suurepärased tulemused.
Katrin Saare
Hopa TV
Comments